Käisin eelmine nädal klassiga Sao Paulos, muuseumides. Seal oli ühe mehe näitus kes põletas puid ja pärast värvis need ära. See oli jumala huvitav, seal muuseumis oli veel teisigi töid. Ma panen siia pilte ülesse siis näete ka, mõned olid hästi lihtsad aga samas ega sellise asja peale ei tuleks, sest see oli nii lihtne:D Siis seal oli jaapani paviljon, hästi ilus maja, jaapani stiilis, aed sama moodi jaapani stiilis. Hästi ilus ja lahe. Maja taga oli kalatiik, mitte tavaline kalatiik vaid selliste kaladega mis maksavad rohkem kui minu läpakas :D Kalu oli hästi palju ja nad olid saja värviga ja ilusad. Ok see on imelik, et ma räägin, et kalad olid ilusad aga teelt olid ka, eestis ma pole selliseid kalu kusagil näinud. Peale seda käisime afro-brasiilia muuseumis. Seal olid pärismaallaste pildid, riideid, kujusid jne. Ning üks ruum oli pühendatud o Sacile, ta on neeger-ori kellel on ainult üks jalg. Temast on palju lugusid ja kõik brasiillased teavad teda. See afro-brasiilia muuseum oli kõige huvitavam, sest seal olid vanast ajast igasugu kujukesi ja mingeid tööriistu jne. Need kujukesed olid niii ilusad ja moodsad ja lahedad. Ja mis kõige tähtsam ühes muuseumis oli ruum kus näidati filmi, kolmes seinas oli suured ekraanid ja neis oli sama film aga filmitud oli erineva nurga alt, ok see oli viimase peal vinge aga kõige tähtsam selle juures oli see, et film oli SOOME KEELES!!!! Päriselt ka. Ma pidin pikali kukkuma, see tegi nii õnnelikuks. Ma ei ole imelik aga tõesti nii hea oli kuulda soome keelt.:D
Niisiis Reedel käisin peol boi nao vai [härg ( mees kes petab on mõeldud selle all, siin hüütakse neid härgadeks:D) ei lähe] Alguses oli ingliskeele muusika, ma muidu ei tea mis muusika stiil, midagi hardcore taolist vist, aga noh seda oli hea kuulda, sest ma olen neli kuud ainult portugali keelset musa kuulanud. Ühesõnaga mega hea muusika, mega palju inimesi, mega hea tehnika, valgustus jne. Kella ühe ajal (öösel) hakkas bänd mängima, bänd mängis muidugi kõige kuulsamaid laule mis siin üldse on. Ja mulle täiega meeldib sertanejo juba, mul on pooled portugali keelsed laulud peas. Kui nad lõpetasid siis viskasid publikule oma cd-id ja DVDsid, ma sain mõlemad endale :D Noh jah pidu oli viimase peal, pärast kui välja läksime siis hakkasid kaks meest kaklema. Nad küll lahutati aga selline karjumine käis edasi, edilson ja Silvano ütlesid et lähme kiiresti minema siit. Silvano elab sellele kohale kus pidu oli väga lähedal ja hakkasime tema maja poole minema, järsku kuulsime pauke, ma arvasin, et paugukad vms, sest siin lastakse neid koguaeg. Me olime sellel ajal Silvano maja ees ja edilson ütles et need ei olnud mingid paugukad, need olid päris lasud. Kogu rahvas kes oli peokoha ees hakkasid jooksma, see oli metsik paar sekundit ja kõik inimese olid minema jooksnud, me ei näinud, ega tahnudki näha kas keegi sai pihta vms, me läksime nii kiiresti kui saime koju. Ma arvan, et siin on veist karmim elu kui eestis. Kes tuleb üldse peole püstol kaasa? Mhmh brasiilias on see normaalne. See oli nagu filmis, päriselt ka, nagu mõnes mõttes oli see vinge, sest noh ma olin piisavalt ohutus kauguses ja sellised asjad tõesti juhtuvad. Ei ole ainult filmides, et inimesi lastakse maha, lihtsalt mingi kakluse käigus vms, kuid ma loodan, et ma ei satu kunagi kuhugi vahele kui selline asi peaks uuesti juhtuma. Vot see oli kogemus, mida ma vist ei unusta kunagi, ma ei ole imelik:D:D:D Aa ärge nüüd muretsema hakake, minuga on kõik korras.J
Siis Laupäeval tuli Marju siia, me läksime hobusega ratsutama. Mu klassivennal on , ta elab linnats väljas, hobune. Olime mina, Marju, Edilson ja Ivan , viimati kui ma hobusega ratsutasin olin ma vist mingi 7 aastane vms. Aga nii lahe oli, me ratsutasime suuuuuurel karjamaal, taustaks olid väikesed mäekesed ja põllud (ps siin on muld punane), ilus oli, päike paistis ka muidu. Pärast sõitsime veel motikaga ka ringi. Kui koju jõudsime tellisid Juliana ja Rodrigo pizzat ja me vaatasime prison break´i. Kella kümne ajal läksime välja Edilsoniga. Tsillisime niisama ringi ostsime endale caipirinhad (pinga(kohalik alkohoolne (väga tuntud) jook)koos laimiga) ja istusime väljakul. Kui me hakkasime koju minema, mingi kahe-kolme paiku öösel, siis sõitis politsei meie kõrvale, tuli autost välja ja ütles : “Käed kuklale!” Mina ja Marju muidugi ei pannud, sest me ei saanud aru mis ta ütles:D Aga siis nägime et üks politseinik oli sama kellega ma üks nädalavahetus pilti tegin ja kes täiega huvitatud oli sellest, et ma eestis elan jne. Ta küsis, et kuhu me läheme, ütlesime, et koju, siis ta küsis kas ma ikka mäletan teda veel. Siis hakkasin juba naerma, mhmh, ta ütles, et viib meid koju ära. Kõige pealt viisime Edilsoni ära, sest ta elas lähemal. Siis kui Edilson oli maha läinud hakkasid politseinikud küsima kas meil on kutid siin ja kas me oleme suudelnud siin jne. Issand jumal ment küsib selliseid asju:D Mis tal viga on. Hahaaha siis ütles, see ment keda ma tundsin, et ma meeldin Edilsonile, ma küsisin selle peale :”Kust sa seda tead?” Ma ei küsiks eestis kunagi mendi käest kust sa seda tead, see on nagu küsiks mingi sõbra käest vms. Selle mendiga sai ikka nii palju pulli. Siinset politseid ei anna eesti omaga võrreldagi.
Ja siis täna, Pühapäeval käisime jäätis söömas ja olime niisama, sest meil oli niiiiiiii mega palav, et ma mõtlesin, et ma suren ära. Tõesti tappev palavus.
Mm järgmine nädal Kolmapäeval lähen ma loodusparki koos kunsta õpetajaga ja mingi algklassiga, Reedel lähen sorocabasse tsirkusesse, brasiilia tsirkus, pidi oleme mega suur ja vinge. Laupäeval lähen Marju juurde Itapetiningasse kostüümipeole. Wufuuuu. Ja 29-ndal lähme Edilsoni ja tema perega randa. Nad käivad päris tihti rannas, nad üürivad nädalavahetuseks maja mereääres ja lihtsalt on seal. Niisiis ma saan ookeanis ujuda. Kas keegi on kade ka või ja:D
Ühesõnaga elu on nagu paradiisis.
Tervitan kõiki kes loevad seda blogi ja olege lahedad.
Kallid teile!
Gerliiiii.J
