Heipahei

Uus aasta on käes, viimati kirjutasin teile vist Novembris. Tegelikult on nii palju juhtunud ja ma olen igal pool käinud ja muidugi pole mul olnud aega kirjutada blogi. Praegu on aga natukene puhkust nii, et vedas teil. Kust alustada, ei mäletagi mis ma kirjutanud olen siia. Hakkan siis sellest peale, et siin lõpetavad kõik koolid detsembris. Käisin Edilsoni sugulase lõpetamisel kõrval linnas. Lõpetamistel kantakse samasugust kostüümi või ürpi vms nagu ameerika filmides on ülikooli lõpetamistel. Mütsike ka mille otsas tilbendab mingi nöörike. Tegelt on lahe, omamoodi. Pärast lõpetamist oli reserveeritud klubi, esines bänd, bänd laulis inglise keelseid laule ka. Rahvast oli tohutult. Järgmine lõpetamine oli minu kooli viimane klass ja kaheksandikud( eestis siis 9-nda klassi lõpetamine), direktor helistas Julianale ja ütles, et ma ennast kohale veaks. Kui sinna jõudsin küsis direktor kuidas minu nime hääldada, õpetasin talle 5 minutit kuidas öelda gerli, siis küsis perekonnanime. Läks veel 5 minutit ja ta hääldas seda päris hästi. Mitte küll nii nagu mina aga enam-vähem. Ta muidugi ei öelnud miks tal minu nime vaja oli, nii et hakkasin vaikselt narveerima. Lõpuks kui kõikidele oli paberid kätte jagatud siis hakkas direktor kutsuma lavale igast klassist parimaid õpilasi. Minu klassist käisid seal 2 tüdrukut, mõtlesin, et kutsub mind ka aga ei. Siis hakkas rääkima, et selle aasta poole pealt tuli meie kooli vahetusõpilane, eestist. Ta oli ainuke kes sai oma klassist matemaatika olümpiaadil edasi, ainuke kelle mata kt on 10 (ehk siis kõige paremad), ta võttis osa näidendi tegemisest, võttis osa võrkpalli ja rahvastepalli klasside vahelisest võistlusest milles võitsid esimesed kohad ja palju muud. Ühesõnaga ma olen tubli:D Ja siis anti mulle kingitus ja korras:D Sain pildiraami.
Järgmine lõpetamine oli Rodrigo oma, see oli Sorocabas. See on suurlinn umbes 40 km kaugusel Pilar do Sulist. Rodrigo kandis ka seda lahedat ürpi, ta nägi päris naljakas välja. Pärast lõpetamist läksime tähistama, ta lõpetas ülikooli filosoofia alal.
Siis 23 detsembril algas minu puhkus, sõitsime Pirajusse. Piraju asub umbes 4 tunni (autoga) kaugusel minu linnast. Seal elab Rodrigo isa ja Rodrigo ja Ze (Rodrigo vend, kes koguaeg meil töllerdab:D) kasvasid seal ülesse. Neil on komme tulla jõuludeks ja uueks aastaks siia, kuna nende enamus sõpru on õpetajad siis neil on ühel ajal puhkus, või siis jõulude ajal ja uuel aaastal on kõigil vähemalt nädal puhkust. Pirajus käisime iga päev väljas baarides kus esinesid bändid, minu lemmik oli samba-baar. Seal oli iga õhtu kolm meest kes mängisid kitarri, trumme ja laulsid . Neile lisandsid nii öelda vabatahtlikud kes oskasid mingit pilli mängida. Peale selle käisin ma Juliana ja Rodrigoga Heavy Metali kontserdil. Terve saal oli musti ja karvaseid täis aga see oli viimase peal elamus. Ma poleks arvanudki, et heavy metali kontsert võib lahe olla.
Jõuludel läksime Rodrigo tädi juurde, sõime ja jõime kõike paremat, jagasime kinke ja läksime välja pidutsema. Ma sain jõuludeks india stiilis seeliku ja kaelakee, hästi nummikad.
Uuel aastal istusime kella 12-ni kodus vaatasime uue aasta programme, soovisime kõigile head uut aastat ja suundusime sambabaari. Seal saime kokku kõikide Rodrigo ja Ze sõpradega. Farziola (Rodrigo sõber) tahtis teada kuidas on eesti hümn, noh eks ma siis laulsin talle, siis tahtsin, et ta laulaks mulle brasiilia hümni. Kui ta hakkas laulma õhutas ta teised ka laulma, lõpuks laulis peaaegu terve baar mulle brasiilia hümni. Nende hümn on kaks korda pikem kui eesti oma ja tegelikult on päris lahe hümn.
Uue aasta õhtul sain tuttavaks Eristhaliga, tema on see kes seal samba baaris kitarri mängib ja laulab. Ta on tumedanahaga ja mustade krussis juustega. Ehtne brasiillane ja natuke rohkem. Ta elab muidu Sao Paulos ja hakkab koos sõbraga tegema plaati rock`n`rolli- samba ja brasiilia muusika segu. Päris huvitav. Siis sain tuttavaks järgmise muusikuga, Guigo, tema on trummi põristaja. Tal on oma bänd ja isegi kaks plaati. Minu meelest on siin brasiilias iga teine kusagil bändis, mängib mingit instrumenti või kunagi tegi bändi.
Mina ja Juliana tulime tagasi Pilar do Sul, Jul on vaja teha ülikooli värke teha ja ei tahtnud üksi ka siin olla. Niisiis olen tagsi Pilar do Sulis. Eelmine nv käisin kontserdil siin, Fatale oli bänd. Kõige pealt pidime Edilsoniga shoki saama, sest meie kooli üks direktoritest ( umbes 27-34 aastane mees), kes me arvasime, et on gei, suudles oma õpilasega. Okei, ma arvan, et see on ainult brasiilias võimalik. Me ei suutnud tükk aega midagi öelda. See selleks. Peale kontserti läksin autogrammi küsima, kui ma nägin järjekorda siis mõtlesin küll, et pole mõtet. Aga siis nägin järjekorra alguses ukse juures üht blondi kutti kes oli bändi külalisesineja. Ta muidu ei esine koos selle bändiga aga täna oli erandjuhus.:D Ta rääkis ainult inglise keelt. Niisiis kasutasin oma võimalust, läksin temaga rääkima. Ütlesin, et issand kui hea on kellegagi üle tüki aja inglise keeles rääkida jne. Tänu temale sain ilma järjekorras seismata bändi juurde. Küsisin siis autogramme ja rääkisin neile, et ma olen teisest riigist ja vahetusõpilane. Nad sattusid vaimustusse. Neid filmiti ka ja nad palusid mul rääkida natuke eesti keeles ja bändi solist tahtis, et ma kirjutaks talle üks musi minu sõpradele Fatales eesti keeles ja ühesõnaga nad olid vaimustuses. Siis tulid mingi fännid kes tahtsid koos minuga ka pilti, ma naersin ja küsisin, et miks minuga , vastasid, et ma olen ilus. Ja need fännid olid naised muidu. Mul endal polnud kaamerat kaasas, rääkisin siis Fatale fotograafiga, et ta teeks pilti ja pärast saadaks mulle. Andis mulle oma visiitkaardi ja tehtud:D Pärast kui autogrammide jagamine oli läbi jäin bändiga pidutsema. Ei usu, et parim pidu mis üldse olla võib ;)Ja rohkem pole vist midagi juhtunud. Selleks korraks siis jälle tsaukiii.

Kallistan

Maarzu Taarzu oli siin

Käisin eelmine nädal klassiga Sao Paulos, muuseumides. Seal oli ühe mehe näitus kes põletas puid ja pärast värvis need ära. See oli jumala huvitav, seal muuseumis oli veel teisigi töid. Ma panen siia pilte ülesse siis näete ka, mõned olid hästi lihtsad aga samas ega sellise asja peale ei tuleks, sest see oli nii lihtne:D Siis seal oli jaapani paviljon, hästi ilus maja, jaapani stiilis, aed sama moodi jaapani stiilis. Hästi ilus ja lahe. Maja taga oli kalatiik, mitte tavaline kalatiik vaid selliste kaladega mis maksavad rohkem kui minu läpakas :D Kalu oli hästi palju ja nad olid saja värviga ja ilusad. Ok see on imelik, et ma räägin, et kalad olid ilusad aga teelt olid ka, eestis ma pole selliseid kalu kusagil näinud. Peale seda käisime afro-brasiilia muuseumis. Seal olid pärismaallaste pildid, riideid, kujusid jne. Ning üks ruum oli pühendatud o Sacile, ta on neeger-ori kellel on ainult üks jalg. Temast on palju lugusid ja kõik brasiillased teavad teda. See afro-brasiilia muuseum oli kõige huvitavam, sest seal olid vanast ajast igasugu kujukesi ja mingeid tööriistu jne. Need kujukesed olid niii ilusad ja moodsad ja lahedad. Ja mis kõige tähtsam ühes muuseumis oli ruum kus näidati filmi, kolmes seinas oli suured ekraanid ja neis oli sama film aga filmitud oli erineva nurga alt, ok see oli viimase peal vinge aga kõige tähtsam selle juures oli see, et film oli SOOME KEELES!!!! Päriselt ka. Ma pidin pikali kukkuma, see tegi nii õnnelikuks. Ma ei ole imelik aga tõesti nii hea oli kuulda soome keelt.:D
Niisiis Reedel käisin peol boi nao vai [härg ( mees kes petab on mõeldud selle all, siin hüütakse neid härgadeks:D) ei lähe] Alguses oli ingliskeele muusika, ma muidu ei tea mis muusika stiil, midagi hardcore taolist vist, aga noh seda oli hea kuulda, sest ma olen neli kuud ainult portugali keelset musa kuulanud. Ühesõnaga mega hea muusika, mega palju inimesi, mega hea tehnika, valgustus jne. Kella ühe ajal (öösel) hakkas bänd mängima, bänd mängis muidugi kõige kuulsamaid laule mis siin üldse on. Ja mulle täiega meeldib sertanejo juba, mul on pooled portugali keelsed laulud peas. Kui nad lõpetasid siis viskasid publikule oma cd-id ja DVDsid, ma sain mõlemad endale :D Noh jah pidu oli viimase peal, pärast kui välja läksime siis hakkasid kaks meest kaklema. Nad küll lahutati aga selline karjumine käis edasi, edilson ja Silvano ütlesid et lähme kiiresti minema siit. Silvano elab sellele kohale kus pidu oli väga lähedal ja hakkasime tema maja poole minema, järsku kuulsime pauke, ma arvasin, et paugukad vms, sest siin lastakse neid koguaeg. Me olime sellel ajal Silvano maja ees ja edilson ütles et need ei olnud mingid paugukad, need olid päris lasud. Kogu rahvas kes oli peokoha ees hakkasid jooksma, see oli metsik paar sekundit ja kõik inimese olid minema jooksnud, me ei näinud, ega tahnudki näha kas keegi sai pihta vms, me läksime nii kiiresti kui saime koju. Ma arvan, et siin on veist karmim elu kui eestis. Kes tuleb üldse peole püstol kaasa? Mhmh brasiilias on see normaalne. See oli nagu filmis, päriselt ka, nagu mõnes mõttes oli see vinge, sest noh ma olin piisavalt ohutus kauguses ja sellised asjad tõesti juhtuvad. Ei ole ainult filmides, et inimesi lastakse maha, lihtsalt mingi kakluse käigus vms, kuid ma loodan, et ma ei satu kunagi kuhugi vahele kui selline asi peaks uuesti juhtuma. Vot see oli kogemus, mida ma vist ei unusta kunagi, ma ei ole imelik:D:D:D Aa ärge nüüd muretsema hakake, minuga on kõik korras.J
Siis Laupäeval tuli Marju siia, me läksime hobusega ratsutama. Mu klassivennal on , ta elab linnats väljas, hobune. Olime mina, Marju, Edilson ja Ivan , viimati kui ma hobusega ratsutasin olin ma vist mingi 7 aastane vms. Aga nii lahe oli, me ratsutasime suuuuuurel karjamaal, taustaks olid väikesed mäekesed ja põllud (ps siin on muld punane), ilus oli, päike paistis ka muidu. Pärast sõitsime veel motikaga ka ringi. Kui koju jõudsime tellisid Juliana ja Rodrigo pizzat ja me vaatasime prison break´i. Kella kümne ajal läksime välja Edilsoniga. Tsillisime niisama ringi ostsime endale caipirinhad (pinga(kohalik alkohoolne (väga tuntud) jook)koos laimiga) ja istusime väljakul. Kui me hakkasime koju minema, mingi kahe-kolme paiku öösel, siis sõitis politsei meie kõrvale, tuli autost välja ja ütles : “Käed kuklale!” Mina ja Marju muidugi ei pannud, sest me ei saanud aru mis ta ütles:D Aga siis nägime et üks politseinik oli sama kellega ma üks nädalavahetus pilti tegin ja kes täiega huvitatud oli sellest, et ma eestis elan jne. Ta küsis, et kuhu me läheme, ütlesime, et koju, siis ta küsis kas ma ikka mäletan teda veel. Siis hakkasin juba naerma, mhmh, ta ütles, et viib meid koju ära. Kõige pealt viisime Edilsoni ära, sest ta elas lähemal. Siis kui Edilson oli maha läinud hakkasid politseinikud küsima kas meil on kutid siin ja kas me oleme suudelnud siin jne. Issand jumal ment küsib selliseid asju:D Mis tal viga on. Hahaaha siis ütles, see ment keda ma tundsin, et ma meeldin Edilsonile, ma küsisin selle peale :”Kust sa seda tead?” Ma ei küsiks eestis kunagi mendi käest kust sa seda tead, see on nagu küsiks mingi sõbra käest vms. Selle mendiga sai ikka nii palju pulli. Siinset politseid ei anna eesti omaga võrreldagi.
Ja siis täna, Pühapäeval käisime jäätis söömas ja olime niisama, sest meil oli niiiiiiii mega palav, et ma mõtlesin, et ma suren ära. Tõesti tappev palavus.
Mm järgmine nädal Kolmapäeval lähen ma loodusparki koos kunsta õpetajaga ja mingi algklassiga, Reedel lähen sorocabasse tsirkusesse, brasiilia tsirkus, pidi oleme mega suur ja vinge. Laupäeval lähen Marju juurde Itapetiningasse kostüümipeole. Wufuuuu. Ja 29-ndal lähme Edilsoni ja tema perega randa. Nad käivad päris tihti rannas, nad üürivad nädalavahetuseks maja mereääres ja lihtsalt on seal. Niisiis ma saan ookeanis ujuda. Kas keegi on kade ka või ja:D
Ühesõnaga elu on nagu paradiisis.
Tervitan kõiki kes loevad seda blogi ja olege lahedad.
Kallid teile!
Gerliiiii.J

Nonii, ma pole siia umbes sada aastat kirjutanud. Mul on saanud juba 3 kuud täis siin elamisest. Vahepeal on kõik asjad muutunud. Ma elan nüüd uues peres ja ühesõnaga ma hakkan otsast peale. Vana perega hakkasid asjad imelikuks minema. Ma pidin oma riided ise pesema ja triikima, aga siin on hoopis teistsugusemad pesumasinad jne. Ma küsisin ema käest kuidas pesta ja kus pesupulber on jne, aga ta ei seletanud mulle midagi. Näitas ainult kus pesumasin on. No selge, küsisin õe käest kuidas pesta siis ta istus netis ja ütles, et sa pead käsitsi pesema. Et keegi aitaks? Mkm. Siis võttis mu pere endale teenija. Ta käis Esmaspäeviti, Teisipäeviti ja Neljapäeviti. Ta koristas iga kord kogu maja ära. Ta koristas terve päev ühte väikest maja, meil eestis võrdub see koristamine kevad-suurpuhastusega :D. Igastahes ta pesi pesu ja triikis ka, aga mu ema ütles talle, et ta minu riideid ei peseks ja ei triigiks. Ma ei tea miks mina pidin enda asju ise pesema a ja ükskord teenija triikis minu teksad ja pusa ka ära, siis mu ema viskas ,sõna otseses mõttes, minu voodile, ning pärast olid mu riided jälle kortsus. Kui see pole lapsik siis ma ei oska midagi öelda enam.
Õega sai ka nalja, ta oleks nagu keele alla neelanud vms. See on siis see õde kellega ma ühes toas elasin, kui ta koju jõudis ja oma asjad meie tuppa pani siis ta tuli tuppa pea maas. Et jumala eest ei peaks mulle otsa vaatama ja tere ütlema. Selle peale hakkasin m iga kord talle meelega hästi kõvasti ja selgesti tere ütlema, aga tema ainult pobises vastu. See oli tegelikult naljakas ka aga samas hakkas minus tekkima tunne, et nad ei taha minuga koos elada ja ma teen midagi valesti jne. Mu ema lõpetas ka minuga rääkimise, kui küsisin kas võin minna välja tuli vastuseks ainult kurja häälega kellega ja mis kell sa tagasi tuled. Kes tahaks sellise inimesega rääkida? Mitte mina, mu ema tundus koguaeg olevat halvas tujus.
Mina ja mu vend käime üheskoolis ja meil on ühised sõbrad, aga mu vennale ei meeldi minuga koos väljas käia, sest ma olen ta “õde”. Ta hakkas ka mind vältima ja kui mina läksin sõpradega välja siis tema ei tulnud jne. Kui olime koos ühel sünnipäeval siis edilson (mu parim sõber) küsis mis kell ma koju lähen, ütlesin, et ma ei tea ma ei küsinud ema käest mis kell pean tagasi minema. Siis küsis Edilson Neto (mu “vend”) käest mis kell ta koju läheb, et siis läheksime koos. Tema aga vastas, et ei tea ja ütles pärast walterile (tema parim sõber ja minu hea sõber), et ta võib üksi ka koju minna, mina temaga ei lähe.
Elu nagu seebiooper, päris tõsiselt.:D
Siis hakkasin ma mõtlema perevahetamisele, saatsin Guilhermele (minu YFU inimene kes peab mind aitama siin) kirja, et kuidas asi käib jne. Ta küsis kas mul on siin mõni sõber või pere kes tahaks mind endale võtta. Sest tal on raske leida peret samasse linna, Pilar on väike ja pole palju inimesi kes tahaks endale vahetusõpilast. Edilsoniga mõtlesime, et ma räägin Julianaga, ta on 23 aastane jaapanlanna, kes on erakoolis inglise keele õpetaja. Hästi lahe inimene, ta on sõbralik, hetkel õpib töö kõrvalt ülikoolis ka ja kui ta ülikooli lõpetab tahab minna reisima. Tal on sarnane mõttemaailm minuga ja ta on noor. Ta elab koos oma boyfriendiga, nad on koos olnud 4 aastat, tunnevad üksteist 5 aastat ja mõlemad kuulavad heavy metalit :D Kutt ei ole jaapanlane, kuid tal on pikad juuksed. Noh ja siis rääkisime Guilhermega ja ta ütles, et võin siia kolida, tõin oma asjad siia ja samal õhtul kui ma oma asjad siia tõin helistas Laercio( mu vanast perest isa) Guile ja küsis miks geeli nii kiiresti ära läks ja kas kõik paberid on valmis jnejne, ühesõnaga tegi väikse skandaali. Guilherme , ma ei tea kas hakkas kartma Laerciot vms, ütles mulle Kolmapäeval, et mine tagasi oma vana pere juurde ja Pühapäeval tuleb ta siia. Võtsin siis kaasa oma hädavajalikud asjad ja läksin Neljapäeval tagasi. Enamus ajast olin ma Edilsoniga väljas kuna ma ei tahtnud seal majas olla. Ema arvas, et temal on õigus, ta ütles mulle, et tal pole aega mulle seletada kuidas pesumasin töötab jne. Lahe tädi muidu :D Nendel päevadel ma olin vihane, kurb, hirmunud, ma tahtsin kellegagi rääkida, ma tahtsin endale kohta kus ma tunnen ennast nagu kodus. See kõik oli mega-väga-JUBE. Aga nüüd on mul oma tuba, Juliana ütles, et ma võin teha mida ma iganes tahan siin toas. Ümberkujundada, tõsta asju ümber ja mida kõike veel. Ma tohin igakell oma sõpru külla kutsuda, ma lähen teen täna endale oma võtme (Sellega seoses tuli mulle meelde, et vanas peres mul polnud võtit ja ma pidin mitu korda ootama maja ees oma vanemaid. Mõned korrad neist ma olin koos oma sõpradega, siis polnud midagi viga aga üks kord tulin trennist ja olin üksi, ma ootasin 45 minutit maja ees trepil ja külmetasin. Mhmh see oli vist kõige külmem päev üldse kui ma siin olen olnud. Vahet polnud kas ma ütlesin mis kell ma koju tulen või ei öelnud, neid ei olnud ikka kodus ja ma pidin ootama nende järele). Ma saan igakell trenni minna, või koos oma sõpradega välja minna, ma ei pea ootama kodus kuni keegi koju jõuab ja siis tohin alles välja minna.
Nii nüüd on see teema vist lõpetatud ja ma kirjutan kus ma vahepeal käinud olen ja mida teinud olen huvitavat.
Me korraldasime sõpradega Edilsoni[Hääldus: Ediuson] sünnipäeval talle üllatuspeo. Mina tegin koogi , Silvano[Siuvano] tõi õlut, Ivan [Ivõ] tõi kaasnäkke ja muud söödavat, Edvania juures pidasime seda pidu üldse. Inimesi oli mingi 15 või midagi sinna kanti. Me Sõime, jõime, tantsisime ja olime niisama lahedad. Hästi lõbus oli muidu, muide kõik brasiillased oskavad kõiki laule peast :D Vähemalt nad laulavad kõiki laule kaasa. Siin on mingi imelik komme sünnipäevalapsele muna pähe määrida tema sünnipäeval. Siis on normaalne kui seda tehakse sul kodus või sõbra juures aga kui oli Silvano sünna siis me määrisime ta munaga kokku pärast kooli. Ja tema vaeseke pidi niiviisi koju minema:D
Üks nädalavahetus läksime sõpradega niisama välja, käisime pizzat söömas ja pärast läksime baari õlut jooma. Aga see baar oli hmm vabaõhubaar?:D Katus oli ainult baarileti kohal ja muidugi pidi hakkama padukat sadama. Nii, et otsustasime koju minna. Kui me aga Palomas pizzat sõime siis seal esinesid kaks kutti kes mängisid kõiki tuntuid brasiilia lugusid. Siin on igas baaris või pizzarias elav muusika, ja see on täiega laheeee.
Hetkel ei tule rohkem midagi meelde, ega ma ei mäleta ka mis ma kirjutanud olen siia ja mis ma teinud olen, nüüd on juba asjad siin tavalised ja normaalsed. Ma olen harjunud, et iga kolmas inimene kes tänaval vastu tuleb on neeger ja et kõik räägivad mega kõva häälega jne. A kas te teate mis tunne on olla ainuke loomulik blondiin oma linnas , mu linnas elab umbes 30 000 inimest, mina tean, kõik vahivad ja tulevad katsuvad su juukseid.:D Tegelt siin liigub veel paar inimest ringi kes on blondiinid aga peale blondide juuste on mul veel sinised silmad ka nii, et ma olen ainulaadne oma linnas.
Koolis läheb mul mega hästi, mul on pooled hinded paremad kui teistel mu klassikaaslastel. Matemaatika on mul 10, olen kõige parem klassis matemaatikas, inglise keel on ka loomulikult 10 (10 võrdub Eesti 5-ga), füüsika on ka 10 ja ülejäänud hinded on 7-9. Olen eeskujulik õpilane. Muide nad õpivad siin samu asju mis ma eestiski õppisin. Bioloogias võtsime samu asju mis ma 11-ndas klassis võtsin (olen siin ka praegu 11-ndas klassis).
Meil oli koolis jalkas, võrkpallis, korvpallis ja rahvastepallis võistlused. Mina võtsin osa muidugi võrkpallist ja veel rahvastepallist. Meie klass võitis võrkpallis esimese koha, rahvastepallis esimese koha, korvpallis esimese koha ja jalkas kolmanda koha. Me oleme tubliiiid. Järgmine nädal saame endale medalid ka. Minu esimesed medalid, eestis ma pole millegi eest medalit saanud:D
Eile oli kooli ees kaklus, noh mitte midagi erilist. Täna tahtis üks poiss uuesti kaklema hakata aga siis tulid direktorid ja muud inimesed vahele. Kuid kutt karjus küll et tapab teise ära jne. Karm elu ikka siin. Aaa ük päev Silvano hakkas rääkima, et ta imestab miks mina peksa ei saanud kui ma sinna kooli läksin, tegelt on seal nii, et kui tuleb uus tüdruk kooli, kes on ilus või rikas või ilusate riietega jne siis tavaliselt antakse talle peksa.:D Noh aga mul vedas, kõik pigem tahavad minuga rääkida ja sõber olla kui peksa anda:D Nüüd küsivad juba suvalised kutid, keda ma pole kunagi näinudki, tänaval, oo et kas sa oled see tüdruk eestist või :D Laheee.
Aaa ja võrkpallis lõin palli nata valesti ja mu parema käe keskmine sõrm on paistes ja hakkab vaikselt siniseks minema..:S Aga ma ikka armastan võrkpalli.

Sille: Mul tõesti pole aega kirjutada blogi, mul on siin nii palju teha ja avastada ja mul on ainult mingi 8 kuud jäänud siin olla. :¨D
Aga kallistan kõiki ja olge tublid. Mul on muide on umbes 30 kraadi sooja iga päev :D

Oi

Ma hakkan nüüd harvemini kirjutama siia, sest mul on nii palju teha. Ma hakkasin käima vôrkpallis ja jalkas ja mu "ema" pani mu tantsima ka kirja, aga ma ei tea millal see on veel. ühesônaga vaba aega pole ja pealegist on meil nüüd nii, et arvutis tohib olla 1 tund päevas :D Mmm nojah siis. Ma sain paki kätte mis mu ema eestist saatis. Mmm eesti shokolaadid on üle kôige!!!!
Koolis:
Meil oli matas kontrolltöö ja mina sain ainukesena klassist 10, ehk siis kôige parem hinne mis olla saab. Kôik mu klassikaaslased vahtisid mind, neil oli nagu, et misasja kuidas sa oskad. Ja ma pole seda materjali eestis ôppinud kah. Aga ma ei tea minu meelest oli see lihtne :D Nüüd käivad kôik ôpetajad koolis mind ônnitlemas, selle töö pärast.:D
Siis eile polnud füüsikaôpetajat ja siis me mängisime ühte mängu. Poisid olid üks vôistkond ja tüdrukud teine vôistkond. Kirjutasime ülesse filmide nimesid, ja pärast pidime neid hmm miimika teel teistele selgeks tegema. Jumala lahe oli. Ma sain sellised filmid: Hellboy, Girl next door ja Free Willy. Viimane oli hea, mängisin vaala klassi ees:D
Me peame tegema oma grupiga ise (käte ja muude asjadega) muusikat, me vôtsime aluseks Niki laulu "Siis kui saabub päev" vms. Hahaha, lasin oma klassile inest ka, neil oli karp lahti ja ütlesid, et ta laulab hästi. Ma tegin oma klassist ka pilte aga need ma panen mingi teine päev ülesse täna ma annan lingi kus on mu keelelaagri pildid.
Pühapäeval lähen ma sünnipäevale. Siin on mingi imelik komme oma sünnat pidada pühapäevasel päeval. Noh see hakkab ka mingi kell 11 hommikul aga jah. :D Imelik. Pühapäeval on brasiilia iseseisvuspäev ka. Täna me laulsime kooli ees lippude juures hümni ja lipulaulu ja Pilar do Sul´i mingit laulu. Muidugi terve klass tahtis, et mina laulaks kôige ees.:D Hahaha siin üldse koguaeg lauldakse. Neil on kôik laulud peas. Nii popid laulud kui vanad laulud jne. Kõike laulavad kaasa. Ja isegi inglise keeles olevad laulud nad suudavad ära laulda, aga see on ülinaljakas, sest nad ei tea pooli sônu ja siis laulavad suvalt. Ja hääldus on neil ka päris hea.
Siis kui ma ei suuda mingit sôna hääldada siis ma kiusan neid Ä Ö Ü ja Õ-ga. Nad ei suuda lihtsalt öelda neid. Ja minu perekonnanime ei saa nad ka öeldud. Ütlevad kas Kulem vôi hääldavad lihtsalt mega naljakalt!!! Aga noh eks ma ise hääldan portugali keeles olevaid sônu päris naljakalt. Aga nad ei naeragi mu üle sellepärast, sellessuhtes on nad jumala armsad, et kui ma midagi valesti ütlen siin nad parandavad ja seletavad miks on nii jne. Lahee...

Ja nüüd keelelaagri pildid:
http://nagi.ee/photos/Gerli101/sets/123815/845789/
Olge tublid! Musid

PILDID

http://nagi.ee/photos/Gerli101/sets/122875/879091/

Et siis vaadake! Seal pole veel kôiki pilti aga palun kannatust. Järgmine nädal peaksin saama juhtme millega saan oma läpakat ka laadida, siis saan oma arvutist kah pilte panna.:)

Oiii

(Pildid on Itapetiningas tehtud, kui ma Marjul külas käisin:))

Mul oli see kolmapäev jälle vaba päev, siin jäetakse tunde koguaeg ära. Ma ei kurda:D Tegelt meil tuleb mingi suur üleriigiline isegi vist, tasemetöö vms , ning ôpetajatele tehti koolitus kuidas seda läbi viia. Ma ei mäleta mis päeval see oli aga igastahes üks päev oli meil koolis mata olümpiaadi moodi töö, terve klass pidi tegema. Noh eks ma tegin ka siis. Aega oli 2 ja pool tundi. Ma jôudsin 2 ja poole tunniga teha ära 5 ülesannet 13-st. Päris hea. Kahju, et selgitused mida tegema peab nii pikad olid, mul läks pool aega selle peale, et seda tôlkida. ülejäänud vastused panin huupi, loodan ônne peale:D. Siis reedel oli meil keemia tunnis paari peale töö, mina ja edvania ja ivan olime kolmekesi kuna mina ei oska ju veel keelt. Aga kes terve töö ära tegi? Minaaa:D See oli nii kerge, me olime eelmine tund seda ôppinud ja see ~tôesti oli kerge. Kôik vahtisid mind nagu mingit ime asja. Mulle vist öeldi sada korda, et ma olen ikka nii inteligentne ja tark! Vot tegin kôigile seal silmad ette. Hindeks saime 8 :D 10 on kôige parem aga ma unustasin ühte kohta panna miinusmärgi, aga 8 on ka väääga hea. Kui meil koolis on nii öelda lôunapaus siis mu klassivennad ostavad mulle peaaegu iga päev maasika maitselist shokolaadi batooni, see on mega hea! Ja pole ime, et inimesed paksuks lähevad.

Neljapäeval käisin Ana Laura ja Hildaga jalkat vaatamas (saalijalka), jumala lahe. Nad oskavad tôesti mängida :D Pärast sôitsime niisama ringi ja siis tuli üks Will ka peale. Ta pidi viima oma isale lipu ja plaadi, (meil tulevad siin varsti valimised, valimistega seotud inimeste autodel on valimiskleepsud, autodel on katustel kôlarid kust lastakse oma laulukesi ja kutsutakse valima, lipud lehvivad majade küljes ja autodel. Inimesed lihtsalt seisavad tänavatel ja hoiavad lippe, hullllllud lihtsalt) aga siis me panime lipu aknast välja lehvima ja plaadi käima. Kell oli vist mingi 10 ôhtul ja me sôitsime mööda linna niimoodi ringi. Muusika möirgas ja inimesed vahtisid meid nagu lollakaid:D Aga nalja sai.

Mu pooled argipäeva ôhtud mööduvad lihtsalt mööda linna ringi sôites. Neil on siin imelik komme, et kui kusagile minnakse siis minnakse kas ringiga vôi tehakse sellele kohale kaks ringi peale. Nagu päriselt ka, me läksime sôbranna juurde, siis sôitsime tema majast 4 korda mööda, ja l^puks läksime tema juurde. Ja nii on iga kord. Ma pole sellest veel aru saanud:D Ma arvan, et nende pool taskurahast ja palgast läheb bensiini peale.

üks päev käisime ôega tôime mulle ankeedi mille ma pean ära täitma ja siis saan minna huviringidesse vms. Noh hea algus vähemalt, nüüd läheb mingi paar nädalat kui me selle ankeedi ära ka viime:D Ma lugesin, et seal kus huviringid toimuvad seal saab ôppida kitarri mängima ja tantsida jne. Ja Elise kutt rääkis kunagi, et seal on igasugused teatriringid ja muud sellised asjad. Ma juba ootan seda ;)

Aa ma ostsin endale kônekaardi ka, minu nr on 91481966. Aga mul pole telefon sees, sest ma ütlesin, et hakkan telefoni kasutama kui ma oskan portugali keelt:D Kuigi ma proovisin helistada eestisse, aga see ei ônnestunud. Jama värk. Ma pean seda veel proovima.

Mmm koolis on mul fännklaab :D Umbes 10-13 aastased tüdrukud. Reedel pidime muusika/kunsti tunnis tegema grupid ja looma ise muusikat(suu, käte, nipsudega, plaksudega jne). Meie grupp läks alla sööklasse/saali/vms harjutama ja siis tuli üks keka ôpetajatest meiega rääkima, teda ma polnud veel näinudki. Ja ta oli nii vaimustuses minust, rääkis terve aja, et ma olen niiiii ilus ja mul on niii ilusad silmad ja juuksed ja niiii edasi. Muidugi ta andis tegelikult sellel ajal tundi kui ta meiega rääkis ja kôik tüdrukud kellele ta pidi tundi andma istusid minu ümber ja vahtisid mind:D Mu klassivennad naersid, et ma olen nüüd väikeste lemmik. Keka ôpetaja muidugi mainis tüdrukutele, et ma olen ikka nii ilus jne, tüdrukud ikka vahtisid ja noogutasid.:D No tôesti vahepeal on tunne nagu ma oleks mingi jumal siin :D

Niiice:D

Aga ma nüüd lähen magama. Olge tublid! Aa muide kes nüüd kooli lähevad siis head kooli algust teile! ;) Ja teistele lihtsalt head esimest septembrit! :D

Beijos!

EESTI KEEL

(Pildil on mu "nôbu")

Ma alustan sellest, et mul oli kolmapäeval vaba päev (ma vist ei rääkinud sellest), kuna vanemad käisid koolis ja räägiti ôpilaste hinnetest jne. ôhtul käisin oma venna ja klassikaaslastega jäätis söömas ja niisama ringi tsillimas. Nad on samasugused lollakad nagu mina. Nagu tôsiselt, nad lollitavad samamoodi nagu mina:D Neljapäeval tegin endale selle isikutôendi vms ära, pidin s^rmejälgi toppima igale poole, pärast olid käed sisinsed:D Ja nüüd minu pôhiline jutt: Reedel käisin ma Marjul (teisel vahetusôpilasel eestist) külas. Reedel käisime Marju ja tema ôega ühe poisi lahkumispeol (brasiilase). See toimus vabaaja klubis vms. Palju-palju rahvast ja mitte nagu minu linnas siin rääkisid pooled inglise keelt. Me jôime Marjuga mingit kollast jooki, mis oli mega hea. Mingi kohalik värk ja viina proovisime ka, aga see oli imeliku maitsega:D Pärast poole läksime teisele lahkumispeole ka..Hmm jamh. Seal oli ka lahe, aga vähem rahvast. Laupäeval kïsime Marju isaga jäätist söömas ja linnatuuril. Itapetininiga on nagu sada korda suurem kui Pilar do Sul. Noh lahe igastahes oli. ôhtul läksime Marjuga kinno. Vaataime What happens in Vegas. Film oli vähemalt inglise keeles:D Neil asub kino kaubanduskeskuses. Hmm siis pühapäeval tulid mu ôed ja üks nende sôbranna mulle järgi ja läksime Sorocabasse. See on linn kus mu ôed ülikoolis käivad. Aa kui me politseis käisime pabereid ajamas siis viisime mu noorema ôe ülikooli, mis te arvate kui suur see oli? Jep HIIGEL suur! Tôsiselt nagu, see koosnes mingi 5 majast (need ei olnud koos ühikate vms, lihtsalt ôppimiseks) mis olid mega suured ja muidugi ilusad. Raamatukogu oli suuur klaasist kupliga maja, mega kena!!!!!
Nii koju jôudsime umbes kell 6, siis mu ema küsis kas ma tahan kirikusse kaasa minna. Môtlesin, et vôiks ju vaadata mis seal toimub. Neil on nagu tavaline, et mônikord käiakse lihtsalt kirikus. Mu ôed ja nende s^branna tulid ka. See oli rohkem nagu tsirkus mitte kirik. Koguaeg lauldi ja jagat tavalist saia. Röstsaia, lihtsalt. Lamp. Päris huvitav aga rohkem ma küll ei viitsi minna:D Pärast kirikut läksin noorema ôega..hmm restorani..hmm see oli rohkem nagu baar aga mitte päris. Midagi vahepealset. Siin on nagu igalpool moes, et esineb liveband. Mega hea muusika oli. Mu ôde ajas mingeid omi asju, oma kutiga vms ja siis tsillisin terve karja inimestega kes tahtsid niiiiii palju minult küsida, aga keegi ei oska inglise keelt. Ja ma unustasin oma sônaraamatu koju. Aga noh pooltest asjdest sain ikka aru ka kui nad mega aeglaselt küsisid. Lôpuks tuli mu lemmik kutt ka sinna, ta oskab inglise keelt:D Ta elas 2 aastat londonis ja läheb paari kuu pärast tagasi. Temaga saab vähemalt rääkida ja muide ta on käinud Lätis:D Nii et ta teab kus eesti asub ka!!
Rohkem vist polegi midagi.
A ma tahtsin küsida, et kes üldse loevad seda blogi? :D
Aga olge tublid, päikest Teile (Ma ei mônita:D)
Mul lähevad ilmad järjest soojemaks nüüd.
Aga ikkagi Tchau!
Beijos!