Nonii, ma pole siia umbes sada aastat kirjutanud. Mul on saanud juba 3 kuud täis siin elamisest. Vahepeal on kõik asjad muutunud. Ma elan nüüd uues peres ja ühesõnaga ma hakkan otsast peale. Vana perega hakkasid asjad imelikuks minema. Ma pidin oma riided ise pesema ja triikima, aga siin on hoopis teistsugusemad pesumasinad jne. Ma küsisin ema käest kuidas pesta ja kus pesupulber on jne, aga ta ei seletanud mulle midagi. Näitas ainult kus pesumasin on. No selge, küsisin õe käest kuidas pesta siis ta istus netis ja ütles, et sa pead käsitsi pesema. Et keegi aitaks? Mkm. Siis võttis mu pere endale teenija. Ta käis Esmaspäeviti, Teisipäeviti ja Neljapäeviti. Ta koristas iga kord kogu maja ära. Ta koristas terve päev ühte väikest maja, meil eestis võrdub see koristamine kevad-suurpuhastusega :D. Igastahes ta pesi pesu ja triikis ka, aga mu ema ütles talle, et ta minu riideid ei peseks ja ei triigiks. Ma ei tea miks mina pidin enda asju ise pesema a ja ükskord teenija triikis minu teksad ja pusa ka ära, siis mu ema viskas ,sõna otseses mõttes, minu voodile, ning pärast olid mu riided jälle kortsus. Kui see pole lapsik siis ma ei oska midagi öelda enam.
Õega sai ka nalja, ta oleks nagu keele alla neelanud vms. See on siis see õde kellega ma ühes toas elasin, kui ta koju jõudis ja oma asjad meie tuppa pani siis ta tuli tuppa pea maas. Et jumala eest ei peaks mulle otsa vaatama ja tere ütlema. Selle peale hakkasin m iga kord talle meelega hästi kõvasti ja selgesti tere ütlema, aga tema ainult pobises vastu. See oli tegelikult naljakas ka aga samas hakkas minus tekkima tunne, et nad ei taha minuga koos elada ja ma teen midagi valesti jne. Mu ema lõpetas ka minuga rääkimise, kui küsisin kas võin minna välja tuli vastuseks ainult kurja häälega kellega ja mis kell sa tagasi tuled. Kes tahaks sellise inimesega rääkida? Mitte mina, mu ema tundus koguaeg olevat halvas tujus.
Mina ja mu vend käime üheskoolis ja meil on ühised sõbrad, aga mu vennale ei meeldi minuga koos väljas käia, sest ma olen ta “õde”. Ta hakkas ka mind vältima ja kui mina läksin sõpradega välja siis tema ei tulnud jne. Kui olime koos ühel sünnipäeval siis edilson (mu parim sõber) küsis mis kell ma koju lähen, ütlesin, et ma ei tea ma ei küsinud ema käest mis kell pean tagasi minema. Siis küsis Edilson Neto (mu “vend”) käest mis kell ta koju läheb, et siis läheksime koos. Tema aga vastas, et ei tea ja ütles pärast walterile (tema parim sõber ja minu hea sõber), et ta võib üksi ka koju minna, mina temaga ei lähe.
Elu nagu seebiooper, päris tõsiselt.:D
Siis hakkasin ma mõtlema perevahetamisele, saatsin Guilhermele (minu YFU inimene kes peab mind aitama siin) kirja, et kuidas asi käib jne. Ta küsis kas mul on siin mõni sõber või pere kes tahaks mind endale võtta. Sest tal on raske leida peret samasse linna, Pilar on väike ja pole palju inimesi kes tahaks endale vahetusõpilast. Edilsoniga mõtlesime, et ma räägin Julianaga, ta on 23 aastane jaapanlanna, kes on erakoolis inglise keele õpetaja. Hästi lahe inimene, ta on sõbralik, hetkel õpib töö kõrvalt ülikoolis ka ja kui ta ülikooli lõpetab tahab minna reisima. Tal on sarnane mõttemaailm minuga ja ta on noor. Ta elab koos oma boyfriendiga, nad on koos olnud 4 aastat, tunnevad üksteist 5 aastat ja mõlemad kuulavad heavy metalit :D Kutt ei ole jaapanlane, kuid tal on pikad juuksed. Noh ja siis rääkisime Guilhermega ja ta ütles, et võin siia kolida, tõin oma asjad siia ja samal õhtul kui ma oma asjad siia tõin helistas Laercio( mu vanast perest isa) Guile ja küsis miks geeli nii kiiresti ära läks ja kas kõik paberid on valmis jnejne, ühesõnaga tegi väikse skandaali. Guilherme , ma ei tea kas hakkas kartma Laerciot vms, ütles mulle Kolmapäeval, et mine tagasi oma vana pere juurde ja Pühapäeval tuleb ta siia. Võtsin siis kaasa oma hädavajalikud asjad ja läksin Neljapäeval tagasi. Enamus ajast olin ma Edilsoniga väljas kuna ma ei tahtnud seal majas olla. Ema arvas, et temal on õigus, ta ütles mulle, et tal pole aega mulle seletada kuidas pesumasin töötab jne. Lahe tädi muidu :D Nendel päevadel ma olin vihane, kurb, hirmunud, ma tahtsin kellegagi rääkida, ma tahtsin endale kohta kus ma tunnen ennast nagu kodus. See kõik oli mega-väga-JUBE. Aga nüüd on mul oma tuba, Juliana ütles, et ma võin teha mida ma iganes tahan siin toas. Ümberkujundada, tõsta asju ümber ja mida kõike veel. Ma tohin igakell oma sõpru külla kutsuda, ma lähen teen täna endale oma võtme (Sellega seoses tuli mulle meelde, et vanas peres mul polnud võtit ja ma pidin mitu korda ootama maja ees oma vanemaid. Mõned korrad neist ma olin koos oma sõpradega, siis polnud midagi viga aga üks kord tulin trennist ja olin üksi, ma ootasin 45 minutit maja ees trepil ja külmetasin. Mhmh see oli vist kõige külmem päev üldse kui ma siin olen olnud. Vahet polnud kas ma ütlesin mis kell ma koju tulen või ei öelnud, neid ei olnud ikka kodus ja ma pidin ootama nende järele). Ma saan igakell trenni minna, või koos oma sõpradega välja minna, ma ei pea ootama kodus kuni keegi koju jõuab ja siis tohin alles välja minna.
Nii nüüd on see teema vist lõpetatud ja ma kirjutan kus ma vahepeal käinud olen ja mida teinud olen huvitavat.
Me korraldasime sõpradega Edilsoni[Hääldus: Ediuson] sünnipäeval talle üllatuspeo. Mina tegin koogi , Silvano[Siuvano] tõi õlut, Ivan [Ivõ] tõi kaasnäkke ja muud söödavat, Edvania juures pidasime seda pidu üldse. Inimesi oli mingi 15 või midagi sinna kanti. Me Sõime, jõime, tantsisime ja olime niisama lahedad. Hästi lõbus oli muidu, muide kõik brasiillased oskavad kõiki laule peast :D Vähemalt nad laulavad kõiki laule kaasa. Siin on mingi imelik komme sünnipäevalapsele muna pähe määrida tema sünnipäeval. Siis on normaalne kui seda tehakse sul kodus või sõbra juures aga kui oli Silvano sünna siis me määrisime ta munaga kokku pärast kooli. Ja tema vaeseke pidi niiviisi koju minema:D
Üks nädalavahetus läksime sõpradega niisama välja, käisime pizzat söömas ja pärast läksime baari õlut jooma. Aga see baar oli hmm vabaõhubaar?:D Katus oli ainult baarileti kohal ja muidugi pidi hakkama padukat sadama. Nii, et otsustasime koju minna. Kui me aga Palomas pizzat sõime siis seal esinesid kaks kutti kes mängisid kõiki tuntuid brasiilia lugusid. Siin on igas baaris või pizzarias elav muusika, ja see on täiega laheeee.
Hetkel ei tule rohkem midagi meelde, ega ma ei mäleta ka mis ma kirjutanud olen siia ja mis ma teinud olen, nüüd on juba asjad siin tavalised ja normaalsed. Ma olen harjunud, et iga kolmas inimene kes tänaval vastu tuleb on neeger ja et kõik räägivad mega kõva häälega jne. A kas te teate mis tunne on olla ainuke loomulik blondiin oma linnas , mu linnas elab umbes 30 000 inimest, mina tean, kõik vahivad ja tulevad katsuvad su juukseid.:D Tegelt siin liigub veel paar inimest ringi kes on blondiinid aga peale blondide juuste on mul veel sinised silmad ka nii, et ma olen ainulaadne oma linnas.
Koolis läheb mul mega hästi, mul on pooled hinded paremad kui teistel mu klassikaaslastel. Matemaatika on mul 10, olen kõige parem klassis matemaatikas, inglise keel on ka loomulikult 10 (10 võrdub Eesti 5-ga), füüsika on ka 10 ja ülejäänud hinded on 7-9. Olen eeskujulik õpilane. Muide nad õpivad siin samu asju mis ma eestiski õppisin. Bioloogias võtsime samu asju mis ma 11-ndas klassis võtsin (olen siin ka praegu 11-ndas klassis).
Meil oli koolis jalkas, võrkpallis, korvpallis ja rahvastepallis võistlused. Mina võtsin osa muidugi võrkpallist ja veel rahvastepallist. Meie klass võitis võrkpallis esimese koha, rahvastepallis esimese koha, korvpallis esimese koha ja jalkas kolmanda koha. Me oleme tubliiiid. Järgmine nädal saame endale medalid ka. Minu esimesed medalid, eestis ma pole millegi eest medalit saanud:D
Eile oli kooli ees kaklus, noh mitte midagi erilist. Täna tahtis üks poiss uuesti kaklema hakata aga siis tulid direktorid ja muud inimesed vahele. Kuid kutt karjus küll et tapab teise ära jne. Karm elu ikka siin. Aaa ük päev Silvano hakkas rääkima, et ta imestab miks mina peksa ei saanud kui ma sinna kooli läksin, tegelt on seal nii, et kui tuleb uus tüdruk kooli, kes on ilus või rikas või ilusate riietega jne siis tavaliselt antakse talle peksa.:D Noh aga mul vedas, kõik pigem tahavad minuga rääkida ja sõber olla kui peksa anda:D Nüüd küsivad juba suvalised kutid, keda ma pole kunagi näinudki, tänaval, oo et kas sa oled see tüdruk eestist või :D Laheee.
Aaa ja võrkpallis lõin palli nata valesti ja mu parema käe keskmine sõrm on paistes ja hakkab vaikselt siniseks minema..:S Aga ma ikka armastan võrkpalli.

Sille: Mul tõesti pole aega kirjutada blogi, mul on siin nii palju teha ja avastada ja mul on ainult mingi 8 kuud jäänud siin olla. :¨D
Aga kallistan kõiki ja olge tublid. Mul on muide on umbes 30 kraadi sooja iga päev :D